Läbi sai!

Äratus kl 6, köögitoimkond on end meie pärast varem üles ajanud, et eestlastel ikka kõhud enne minekut täis sööta, enamusel muidugi isu puudub, kuna pohmell hakkab tuure võtma, mõni tuleb otse linna pealt hommikusöögilauda.

7:05 pidi buss ees olema, kuid jõuab 20, ju siis oli ka bussijuhtidel raske hommik. Pakime end kokku ja asume liikvele.

Multivanil oli plaan 9st liikuma hakata, laupäeviti on see tipptund ja nii võttiski 100km läbimine aega 4 tundi.

Austria, Saksamaa, Austria, Eikellegimaa, Tsehhi, Poola. Bussi väike ekraan näitab meile filme filmi järel, õhtu lõpetab Ürgmees, mille taustal kogu buss lõkerdab. Ööbimine on nagu ikka kuskil karu tagumikus. Linnapeale mineku plaani võis heaga maha matta, kuna nähtavusulatuses ühtegi linna ei paistnud. Hotell ise oli Poola koht täitsa ok, pool remonditav nagu ikka, siin maal käib suur ettevalmistus suviseks EMiks.

Pühapäeval jätkame kust pooleli jäime, hommikusöök on samuti täitsa rikkalik Poola kohta, oleme ju harjunud palja vorsi või saia ja võiga, seekord on ikka uhkem valik. Sõit jätkub Poola, Poola, Poola, Poola, on endiselt suur ja kole, kuigi Varssavi kesklinnas on juba täitsa tänapäevased klaasmajad kerkinud ja suuuuur H&M on ka bussiaknast nähtav, areng!

Leedu piiril on rõõm suur, kodu pole enam mägede ja Poola taga. Kiirest bensupeatusest kujuneb pikem burksi peatus, kuna eesolev Leedu palkmaja menüüst ei vaimustu meist keegi, Kait vaid mõtleb oma šnitslist.

Tagasisõit kujuneb oluliselt kiiremini ja vaiksemalt nagu ikka kombeks on. Peagi ongi Läti piirini jäänud vaid loetud kilomeetrid ja lubatud peatus palkmajas, Kait saab oma oodatud šnitsli, peale seda ei ole ta nägu aga kaugeltki enam nii rõõmus ja ootusärevil, siiski võiks öelda, et ootusärevil ta on, kuid see miski ei taha sugugi temast väljuda...

Multivan on peale pikka kihutamist jõudnud kodusse, kell on selleks ajaks saanud 19:00 pühapäeval.

Buss ületab Eesti piiri ja muutub hiirvaikseks, kõigil nutikad föönid näpus. Pärnus jätab pool või rohkemgi bussi meid maha, järgmine planeeritud peatus - "Hiiu bussikas".

Kell lööb ette 00:04 esmaspäeval, kui Guids astub bussiuksest oma 5 kotiga välja ja lõpubossina koperdab, mis ta koperdab aga kõhuli ta käib, korralikulti nii, et limps lendab lumehunnikusse ja prillid lumised peas. Vägev lõpetus ühele vägevale tripile!


Omaltpoolt arvan et reisi parim osa oli, et bussis oli 30+ inimesest ja neist 9 olid naised, seetähendab, et kõik peatused, mis olid, võisid naised rahulikult otse kabiini jalutada kui meeste kabinetis oli 5-tüübine järjekord, luksus!