1. mäepäev läbi MultiVanTeam pilgu

Poiste(Janu, Vatsk, Iff, Kana) plaan oli minna kella 8se kondliga üles, et teha Penkenil lillade ring(kaardil lilla värviga näidatud track, mille peaks keskmine sõitja
läbima ühe mäepäevaga). Hea plaan oli, but but but- hard to do. Iff, jutu järgi raske unega poiss, hakkas hommikul juba 7 ajal teistele ajudele käima, kui pidi ametlik
äratus olema. Tubli poiss, istu 5. Tal jagus vähemalt energiat, et teised väsinud poisid maast lahti peksta. Hommikupudru valmistas Jano.

Tõstukile astusid kõvemad Maarjamaa poisid nats enne üheksat. Kõikidel väga asjalikud näod peas.
Eelneva öö seiklused....
Kuidas sai restroomi ukse ette kahtlasest vedelikust loik ja miks oli ahju plaat koos kühvliga jõudnud hommikul kella 4ks restruumi põrandale??? Esimene öö oli müstiline ja kuna pold kedagi, kes oleks fokusseerinud, siis las ta olla. Neegri jalgpall on fookuses. Mayrhofeni poole sõites sündis ka tripi hümn, sex-sex-sex-sex.

Harakiri oli üks suur mull, tõstukiga üles sõites vaatasime et, davai otse alla. Kõik tulidki otse alla lumepilves ja oli raske aru saada, kes on kes. Mäel oli neli
pruuni triipu, järelikult tehtud!

Nõlv oli täiesti jäine, kant absoluutselt ei pidanud.
Ilmatade on nagu eestis, vastavalt altituudile -20 vs päikesepõletus päikse käes.
Päeva püänt oli viimane laskumine mööda katkendliku joonega skirouti nr 1. Alguses poisid ütlesid, et davai chillime, osad viskasid tobid ette, mõistlik. Video(tuleb varsti üles) räägib päeva viimasest
laskumisest ja suusakepi profiil Iffi näokujuga(suuskuri pikali sõitmise eest saadud preemia) lõpetas seiklusterohke ja 67km läbisõiduga mäepäeva. Kiireim oli iff
130km/h, keegi ei pannud teda isegi mäel tähele, kihutas aint, tänu GPS-le. Eks jook andis talle julgust. Ainuke keppur meie seast(Kana), muutus peale esimest laskumist nii julgeks, et tahtis hakata laudureid jalust maha sõitma. Selline nahhaalsus maksab tavaliselt valusalt kätte, kana lendaski rajalt tänu gravitatsioonile välja, joodiku õnn, et seal 100m vabalangus ei olnud. Jälle teistele rummi võlgu, sest kõik kukkusid tänu kõhukrampidele.

Eelmisel õhtul targutas El Guido, et lillat tracki saab sõita Ahornil, El Vatsik väitis, et Penkenil. Kokkuvõtes, Guidsi kohustus oli sebida 0,5L rummi. Märgime ära
ka, et 22,5% kirsirummiliköör ei ole rum. Kaebame Guidsi tarbiakaitsesse.
Evens & Tsiki olid hommikul suht piilud(oleme ausad, ..... täiesti kutud).

Õhtul muljetasid oma seiklusterohkest mäepäevast- Eevan(Evens) küsimuse (kaua üks laskumine
aega võttis) peale öeldi 2 koma midagi(tundi vist). Hiljem tuli välja, et oli sisukas mäepäev- üks laskumine ja läbisõiduks 9km- meeskond andis hindeks 0+.
Eraldi ikkagi märgiks veel ära, et päeva märksõnaks sai viimane laskumine, kes sai endale sellised hüüdnimed nagu Lõpuboss alias Lõpukoll(Lõpugoal). Järgnevatel päevadel
hakkasimegi otsima nn päevanaelasi, mida kutsusime Lõpukollideks.