MutiVanTeami apartmenti igas toas äratused korduvalt karjuvad, sellest hoolimata ei ole näha erksaid mäeleminejaid. Pika venimise peale ujus gäng kööki kokku, kes pudru, kes võikud ja Zillertal Arenale minek.
Evens ja Tsiki tegutsesid endiselt terve päeva Ahorni nõlva peal. Zillertali saab minna Mayrhofenist rongiga, rongis natuke juba istudes selgus tõsiasi, et seljakott koos soojarohu ja võikudega oli jäänud raudteejaama ootaplatvormile.
Eks millalgi, kui mahti sinna uuesti minna, siis saame teada, kas lasti veekahuriga pommi pähe ribadeks või ei. Rongiga kohale jõudes pidime veel väikse otsa sõitma skibussiga ja gondliga üles. Kohalikult ässalt offroadi kohta küsides vastas ta ainult, et ahah, snowboarders jah, siis minge parki, pidi väga tip-top koht olema. Nojah lähme.
Eks millalgi, kui mahti sinna uuesti minna, siis saame teada, kas lasti veekahuriga pommi pähe ribadeks või ei. Rongiga kohale jõudes pidime veel väikse otsa sõitma skibussiga ja gondliga üles. Kohalikult ässalt offroadi kohta küsides vastas ta ainult, et ahah, snowboarders jah, siis minge parki, pidi väga tip-top koht olema. Nojah lähme.
Krossirada pidi jõudsime BagJump-ni. Peale nn rajavalvuriga pisut juttu puhudes ja lepingule allakirjutades selgus, et hüppa nii palju, kui tahad ja midagi ei pea ka maksma. Kõige olulisem punkt oli lepingus, et esimesel hüppel ei tohi trikki teha. Peale esimesi hüppeid sai selgeks, selle 3m kõrguse kikkeri pealt ei ole võimalik nii üle minna, et trikk iseenesest ei tuleks.
Kana
Iff
Vatsk
Janu
Kahjuks pidi hoovõturajale minekuks kasutama oma enda väsinud jalgu, mis tähendas, et peale 5-6 õhulendu enam meie seast hüppajaid ei leidunud. Ilm oli super, nägu sai korralikult päikest.
Penkeni nõlval, teeme ilupilte ja chillime niisama.
Kella kolme ajal laskus bussi seltskond gondliga alla, Kait tunnistab et on ikka niru küll gondliga alla minna, kuid seda punktiiri tema enam ei sõida!
Külas võtame bussi ja siirdume teisele mäele Ahorni, mis on väike keskus, kuid omab normaalset kojusõidu rada. Pole suurem asi keskus, väike ja lauged mäed, sõidame paar korda rajad läbi, teeme pilte ja alustame lõpulaskumisega, mille pikkuseks on 6 km.
Rada on kohati mõnus käänuline ja kitsas kuuskede vahel. Kait ja Kadri vuhisesid ees, Kaisa naudib mõnusat kruiisimist ja Guids võitleb oma foobiiatega kitsal rajal. Ühel künkal võtavadki viimased lonksu rummikoksi, Guids oli just valusa löögi oma hellale tagumikule saanud. Püsti ja edasi, täiesti süütul, kuid kiirel lõigul on keset rada jää ja Kaisa nüri kant läheb alt ja tulemuseks on üks väga valus ja kõva obadus põlvedele ja kõhtu. Neelatab, mis ta neelatab, kuid see klimp ei jää vaid kurku ja krokodilli pisarad tulevad iseeneset, hoolimata paksudest põlvekaitsmetest on sinised põlved garanteeritud. Edasine allaminek on vaevaline, õnneks shopping linna peal aitab tuju tõsta kuid, aeglast ja lonkavat sammu poodlemine kahjuks ei paranda. Ühes poes on terve riiuli täis nänni Kaidule pühendatud.
Poiste päeva lõpubossiks oli seik, et olime mööda mäge tõstukite abiga läinud oma algpunktist piisavalt kaugele, et enam mitte tagasi jõuda. Plaan oligi sealt bussiga tagasi tulla. Läksimegi ilusti bussile, põhimõttel, et võtame ühe õlle ja vaatame kuhu see buss läheb. 10min pärast öeldi bussikõlaritest, lõpppeatus, kõik välja. Hakkas kohale jõudma, et see vist ei old SEE buss, mis läheb sinna, kuhu meil vaja. Nii me olime keset metsa ja ootasime õiget bussi, mis pidi tulema alles 45min pärast. Peale veerandtundi passimist andis -15c tunda. Õnneks nats eemalt paistis mingi väikse hotelli moodi asi ja otsustasime sinna külmavarju minna. Ilusti võeti vastu ja pakuti jäägerteed.Peagi olime õiges bussis ja koduküla poole teel. Vot selline lõpuboss.
Guids otsustab hotellist endale 3 päeva neti soetada, parool käes, läheb läbi kabiini ja mis siin ikka aega raisata, logib end telefoniga sisse. Tema ju pole kursis tänapäeva võimalustest ja trikkidest, et on ka selliseid paroole, mis kehtivadki ainult ükskord, ehk siis kõik need tunnid, mis Kait häkkis arvuti ja Guidsi telefoni kallal, et ka arvutiga saaks netti olid tulemuseta. Lõpuks õpetasime pisut joogisele Guidsile teksti "I'm stupid and i used that pin in my fancy phone not in my computer and now i'm screwed" ja saatsime ta uuesti alla uue parooli järgi, kaenlas läpakas ja telefon. 5 minutit hiljem oli Guids toas tagasi uue parooliga. Liiga palju au ei saa talle kah anda, kuna algselt tahtis neiu ostetud 3päevase neti teha uuel katsel 7ks päevaks, kuid Guids parandas, et ostis ligipöösu vaid 3ks päevaks. Õppimisruumi veel on.
Kui nett olemas minnakse lõpuks sööma, seekord valime ühe armsa ja pisut uhkema resto, kus kõik toidud näevad välja kui kunstiteosed. 
Kui nett olemas minnakse lõpuks sööma, seekord valime ühe armsa ja pisut uhkema resto, kus kõik toidud näevad välja kui kunstiteosed. 
Peale sööki liigume otse Multivani majja ja teeme rahuliku õhtu.
No comments:
Post a Comment