7.02 Teisipäev - 3. mäepäev

Nagu sõnutud, siis ilm on kehva, pilves, sajune ja tuuline. Sellegi poolest on kogu kambaga minek Hintertuxi liustikule ehk lühidalt Tuxi. Võtame kampa ka M&Mi ehk siis Merikese ja Meriti ehk ema ja tütar. Poistel elevust rohkem kui rubla eest.

Kõmbime siis oletatava bussipeatuse poole, lõpuks leiamegi õige koha, kuid oleks saanud ka kodule palju lähemalt bussile astuda nagu selgus. Buss tuleb ja oleme juba õhinas, kuid see bussijuht vaid lehvitab meile rõõmsalt koos teiste töllerdistega bussil, mis on nii täis istutatud, et meie enam sinna ei mahu. Oleme me siiski Austrias, heaolu riigis ja ei pea me kaua ootama, kui juba tulebki uus buss graafikuväliselt, et võtta ka need inimesed peale, kes graafiku järgi sõitvale bussile ei mahtnud. Peale pikemat tiirutamist jõuamegi liustiku alla. Guidsil läheb karuga aega, samal ajal teised salvestavad uusi nägusid ja tagumikke, mida hiljem mäepeal udus otsida. Võtame järjest 3 gondlit mäkke, nähtavus on nullilähedane ja tuul mürgeldas mõnuga, plaanitud rada me ei leia ja orienteerume rajapostide järgi kuna midai muud väga tuvastada ei suuda.Nagu siilikesed udus, rammib Merike Kaisat ja teeb esialgu vaadates kerge lennu ja kõik jätkvad sõitu. Poole laskumise peal jäävad poisid M&Mi ootama, kuid mida ei ole on laudadel Mid, peagi sõidab mööda rajamasin, kust on näha lehvitavaid M&M’e. Alla jõudes nägime, et nina puhta verine ja kunagine hele jope ja kindad võisid oma uue välismusega kõrvalseisjad täitsa ära hirmutada.

Tõdesime, et ei tasu endast suurematega jõudu katsuda, tugevam võidab üldjuhul.

M&M lehvitavad meile praegu ja võtavad asja vähe rahulikumalt paar tundi. Teised müttavad edasi ja imetlevad müstiliselt kõrgeid ja järske vaateid gondlist va Guids ja Kaisa, sisikonna huvides on targem keskenduda muule kui vaatele.

Lõunaajal koguneme söögikohas, reipamad teevad veel paar lisalaskumist, teised lähevad lauajahile. Kaisa saab ihaldatud puuviljasalati, Iff va maiasmokk, sebib endale kohe shokolaaditordi, Guids lööb lauale kodust kaasa võetud sepiku, määrded ja vorstid ja hakkab võikusid vorpima, mille peale kõrval lauast hallipäine vanamees kulm kõveras lõpuks ütleb “this is not normal in here!”, Guids vastav ”I know!”.Ka M&M patseerivad meie lauast mööda ja võtavad samuti kohad sisse, ilm on vahepeal selginenud ja jätkame sõitu juba kõik koos. Rada on ülimalt mõnusaks selle tuisuga läinud ja nähtavus ei saakski parem olla, seda ideaalset olu jätkub kahjuks vaid üheks kaheks sõiduks siis pöörab tuul jälle talumatult tugevaks ja kõrgemad rajad suletakse, halva ilma tõttu, laviinioht. Tuul oli nii tugev, et lükkas Guidsi pikali.
Kana avastab kiirlaskumise, otse mäest alla ja kui jalad hakkavad värisema ja süda püksisäärde kukkuma viskab suures hirmus pikali ja siis jälle otsast peale. Alla külla saab ka siin mööda punktiiri laskuda, põhinedes eelnenud kogemustele ja haigele põlvele otsustab Kaisa alla tulekuks kasutada pigem Gondlit. Seekordne punktiir osutuks aga ohutuks ja lühikeseks, ei valmistanud see kellelegi suuremaid raskusi. Päeva lõpuks näitas läbisõit 57km.
Mäe all tegime ka väikse after ski, leidsime endale laheda punkri ühes suuremas punkris. Kana käristas kõigile 3€ rummikokse, ta ju rahaboss, võitis eelmisel õhtul pokriga 12€.
Väsinuna astume bussile kodupoole, Kana ja Jano nii nunnult jäävad üksteise kaisus bussis tukkuma, väike nire suunurgast jooksmas.
Täna plaanime Multivani majas ise õhtusöögi teha. Guids on lahkelt nõus köögis higistama, elevil poisid kutusvad loomulikult ka M&Mi külla. Teeme korraliku toidu shopingu ja siirdumegi õhtusöögile, mille arve näkku tuli 1,82 eur!!!
Guids kooris kartuleid, kaisa hakkis salatit ja teised rüüpasid jooki ja valetasid üksteise võidu. Valetamisest sai peagi joogimäng, mis vajas tähelepanu, kui ka osavust. Mis vahe on neliveol ja nelikveol kahjuks selgeks siiski ei saanud, kuid Kana sai täis joodetud ja ega teisedki kaugele maha jäänud.
Õhtu lõppes tagumiku välgutamisega peatänaval.