Friday, February 17, 2012

8.02 Kolmapäev - 4. mäepäev Hochzillerdal

Äratus juba vanal tuttaval ajal 7:20, täna hommikul on küll uni magusam kui kunagi varem ja jäsemed kangemad kui Kalevil peale lauavirna tassimist [Kait]. Peale pikemat venimist voodi ja riidekapi vahel jõuab ka hommikusöögile. Kadri teatab, et saabus koju 7:30 ja Guidsil on ka ilmselgelt bjuutisliibist puudu jäänud, Merit ootab alpide maagiat, et ensetunne normaliseeruks.

Sihime endiselt kl 9ks raudteejaama nagu eelmine õhtu sai teise majaga kokku lepitud, et minna Hochzillerdali. 8:30 oleme täisvarustuses õues ja tsipa enne 9 raudteejaamas, rong oli kahjuks 5min ennem lahkunud ja sai pool tundi haigutatud. Selgus, et teise maja inimesed alles jõudsid bussi peatusesse, nibinnabin jäävad nad meie rongist maha ja jäävad uut ootama.

Rongis leiame taas tuttavat bussirahvast, pingnaabrid Tartust ja bussijuhtide bande. Nemad lähevad küll Zillerdali, meie 4 peatust edasi.
Ilm on ilus, päike paistab ja käre pakane on meid maha jätnud.
Võtame gondli mäkke, Guids suudab oma laua gondli tasukusse nii ebastabiilselt panna, et tal on kõva närvikõdi järgmised 10minutit, iga posti juures, kus gondel pisut väriseb on poisil juba külmhigi otsa ees, et nüüd saab lauale lehvitada. Seekord siiski vedas ja laud õõtsus lõpuni oma õigel kohal.
Inimesi on palju ja järgjekorras saab trügida 10+ minutit et tõstukile saada. Teeme esimesed laskumised, peagi leiame ka teised ja hakkame koos mägesid nühkima. Täna on ka Evens meiega, kuid mitte kauaks, paar laskumist ja kadunud ta ongi...nagu tavaliselt.

Tipus teeme grupika ja pikniku, tüübid on paljad ja Kanal püksid lund ja õlu täis.Kana kaob ära ja meie hakkame kodu poole sihtima, Guids võtab missiooni “Kana leida” enda kanda ja teeb iga 20minuti tagant kontrollkõnesid, kuhu tibuke omadega jõudnud on. Kadri, Jno ja Riist lähevad omateed offroadi. Teised seiklevad koduraja algusesse kadunukesi ootama. Rajad on vaalu sõidetud nagu ikka õhtuti, inimesi lendab igas suunas, peamiselt ikka suuskureid, üks koomilisem kui teine.

Kana leiab endale eesti naised, kuid pidur tuleb peale, kui chickid loobuvad õhtusöögi kutsest kuna peavad lapsed magama panema ja siis neid valvama...
Väike kehakinnitus mäebaaris koos jäägerteega ja asume viimast rada vallutama. Rada on kohati päris jäine. Reipamad tuhisevad ees, Kaisa võtab vasaku ääre ja Iff parema ääre sahkamiseks, Merit laseb tagumiku peal keskel. Kana on konstantselt kõhuli, suusad ja kepid taevapoole. Päeva läbisõit 55km.

Orus teeme aega parajaks after skil ja siis rändame rongile, mis hilineb, tubli 15 minutit kana kuulab rööbaste pealt ja enterteinib teisi ootajaid.Jno ja Riist varuvad vahepeal poest „pisut“ rummi ja paar purki pealekat ka igaksjuhuks.

Rongilt maha tulles kohtasime geenat, andsime paar lonksu ja ta oli kohe parim sõber.

Skibus’id on õhtuks lõpetanud ja kutsume Evensi endale rongijaama järgi. Mahutame ilusti 11 inimest + 9 lauda + suusad Multivanni ära, ilma et pagassi ruumi kasutaks, päris ok sõit oli koju! (Üle 5km nii ei reisiks).Kadri on päevast nii out, et kukub kodus kohe unne, teised võtavad pizzabaarist 4 XXL pizzat õhtusöögiks ja liiguvad mõnusa pizza lõhna saatel Multivanni koju. Ainuke erisoovil tellitud pizza jäi loomulikult saamata, selle asemel oli vegepizza brokoliga, Kaisa ei rõõmustanud!

2 comments:

  1. Peale shootingut/sööki suutsime ühe sõidu kanal sabas püsida kui ta eemale põrutas korduvalt matsu pannes kuid pärast tiimiga liitumist kadus ta siiski kuskile... suht lukku tõmbas see lõunasöök küll... parim koht seal imo neist neljast kus käisime.

    ReplyDelete
  2. No ma tegelikult mõtlesin, et teen tunnise uinaku ja siis liitun kambaga. Aga tunnisest sai hoopis neljane ja siis lasin ühe jutiga hommikuni välja. 12h ju ikka ei magaks ;) See on see, kui enamvähem viimase tõstukiga veel üles minna ja puudrit otsida :P

    ReplyDelete