5.02 - pühapäev, esimene mäepäev

Äratus kell 7:30, kuigi elevil silmad olid juba ammu enne seda lahti, hommikusöök, mis eelmisel õhtul leitud külmkapi sisu järgi tõotas tulla tsehhilik, osutus vägagi okeiks! Amps ja ettevalmistused mäeleminekuks, vahepeal oli uuritud et väljas on krõbe pakane ja temp on -20, brrrrr. Selga sai tõmmatu kõik riided, mis kaasa oli võetud. Väljas tegime kõne ka Multivani seltskonnale, eelmisel õhtul oli kokkulepitud et meeting point on kl 9 gondli all, kuid mis selgub, seltskond on juba ammu gondlis ja kohe mäeleastumas, toredad sõbrad küll! Evens “esimese õhtu mees” on niivõrd out, et jääb koju põhkude vahele ja kuulu järgi ei välja sealt terve päeva vältel. Võtame kodu gondli Penken ja tõuseme üles mäkke, kus hakkamegi müttama.

Ilm on ilus ja päike särab, külma on vaid nii et nina tahab peast kukkuda. Esimeseks laskumiseks osutub üpriski järsk punane, mis võtab nii mõnegi jala värisema, see peaks ju PUNANE olema, Kaisal läheb kant poole mäepeal alt ja lohiseb siis nii kümmekond meetrit, kuni saab pidama, sellist nalja on küll vaid järskudel mustadel nõlvadel juhtunud.

Lepime ka teise maja rahvaga kohtumispaiga kokku ja peagi näeme Jano sinist tagumikku, temp näitab -17c, tema järel veerevad kohale ka teised töllerdised, ühe silmad rohkem kinni kui teisel, kuigi ädiseima tiitli peab küll kanale andma! Kurdab ta veel poole päeva pealgi, et silmadel on valus ja oli siis vaja nii palju promille eelmine õhtu tarbida. Enne kohtumist oli ta kehvanägemise tõttu ka üle raja serva sõitnud ja lund maitsnud, kepid taeva poole.

Kadril ja Kaisal saab neist peagi villand ja minnakse oma teed, terane silm leiab lebo toolid, päike paistab ja mõnus on olla, esimene suurem shooting, check!
Lemmik mäejoogiks saab vahukoorega kakao, just nii, ei mingit promilli, vaid 100% tagumiku suurendajat!

Siis siirduvad ka nemad tüüpide tolmus suurele 150inimesega gondlile, mis viib neid kõrgele kõrgele, kust avaneb ahetama panev vaade. Shooting vol 2, check!

Lõunaajal läksid chickid samasse lebopaika, teheti kõne ka tüüpidele, kaugel nad on, sihtkoht oli sama kuid hetkel viibisid hoopis teises orus. Kadri ja Kaisa tegid lõuna, kuum kakao vahukoorega mmmm, mõnus. Enam nii mõnus ei olnud, kui lõuna oli tehtud ja tüüpe ikka veel näha polnud, võttis päris jahedaks. Lõpuks näeme juba tuttavaid piparkoogi mehikesi mustalt nõlvalt laskumas, Guids teeb vahepeal huvitava kukerpalli, maandub ja laseb, edasi osav! Guids ja Kana võtabad lõuna sappa, teised lähevad proovivad Harakiri nõlva järgi, Kadri ja Kaisa ajastavad oma tõstuki sõidu nii, et oleks miskit põnevat näha, väga hästi neil ei läinud, nagu hiljem selgus siis järsu 78%, künka olid kõik 3 tüüpi tagumiku peal tulnud ja ülejäänud enam vähem. Õnnestus neil vaid näha, kuidas Jno veidi mäge kündis. Üldmulje mäest jäi tagasihoidlikuks, nothing special...

Chickid avastavad teistpoolt orgu, seal on juba täitsa mõnus, kõigest -7, varbad ja sõrmed ärkavad taas ellu. Plaaniks võtavad nad enne tipptundi proovida laskuda mööda hooldamata rada F linna, et sealt bussiga koju saada, õigest teeotsast minnakse aga mööda ja kuna jalad ei ole enam esimses värskuses siis minnakse Gondlile, et ühestükis alla jõuda.

Saba on meeletu, liftide sulegmiseni on jäänud 1,5h ja juba oleme me kindlustanud 20minutilise sabas seismise, et alla orgu saada. Kait saadab sõnumi ja soovitab Kaisal pigem gondliga alla minna kui Penkeni orgulaskumise rada tulla, algus pidi ok olema kuid siis kisub künklikuks. Kümme minutit hiljem tuleb järgmine sõnum “Mine kindlasti gondliga!” Võtab pisut murelikuks, paratamatult hakkab mõte rändama, mis nüüd kellega juhtus...

Chickid sõidavad gondliga rahulikult alla ja alustavad missiooni, postkaart ja mark, ühest bussist väljuvad ka väsinud Kait ja Guids, mõlemad ühes tükis, kivi langeb südamelt. Päris täpset pilti chickid siiski ei saa, mis seal siis nii hullu oli. Väike poering ja kodusse, kuuma showeri alla. Guids ulatab chickidele oma kaamera, et naljakaid koduvideoid tahate näha? Nüüd said chickid väga hästi aru, mida tähendas sõnum, minge kindlasti gondliga, päris naiss inimvarede laskumine oli see penkeni kodurada, seda, ei suutnud üksi hing läbida, ilma vähemalt ühe kukkumiseta ja need kukkumised ei tundunud just valutud olema. Samas oli vaatepilt ka päris naljakas, tüübid olidki, põhi jääraja ääres istunud pool tundi ja itsitanud teiste õnnetuse üle, mitte et enda tagumik all tuld lõi. Guids tahtis tark olla ja võttis laua alt, et tipa tapa tulla, kuid see kiilakas seal mäenõlval niitis ta jalad ja nii sai alguse üks pikem liug, kinnas hammastevahel, laud kaenlas ja teelt haaras ta kõiki, kes vähegi apetiitsed välja nägid, ise läbi hammaste põrisedes sorrrrrrry. Ühe suuskuriga sai kohe pikemalt kaelakuti liugul astud.

Õhtusöögi otsustame väljas teha, esimene õhtu saab kõht täidetud pizzabaaris, ei olnud just tavaline peetri pizza, tsipa suurem nagu.

Väga hea oli, Kait sööbki end nii üle, et temast enam sel õhtul asja pole ja nemad Kaisaga jäävad kodusse Animal planetilt pärdikute elu vaatama. Guids ja Kadri siirduvad Multivani apartmenti päeva muljeid jagama.

Ka Heli pidasime reisi ajal meeles :)